Järelturu korterites ja elamutes on valvesüsteemide olemasolu üldiselt marginaalne. Rohkem on valveseadmeid suvilates. Harjumus oma vara valvata on pigem mandriinimestel, saarlased on selles osas muretumad. Kuniks midagi juhtub.

Jah, siin-seal võib majadel vanast järjest akna küljes olla isegi mingi kleeps, et valvab see või teine turvafirma, aga sageli on need pärit 1990. aastatest, mil meie üldine turvalisus oli veidi erinev. Tänapäeval korteritesse ja majadesse sissemurdmistest ja rüüstamistest õnneks peaaegu ei kuulegi. Kaubandus- ja müügipinnad on reeglina valve all, kuid tavakontorid mitte. Seal, kus on tavaline kontoritehnika à la printer, kohvimasin ja puudub sularahakäive, neid ka väga ei valvata. Selline vara ei ole võimaliku varga jaoks atraktiivne. Kunagi oli kontoritehnika kallis, aga tänapäeval sellel järelturgu ju pole.

Praegu on olukord niisugune, et kui sul on internetiühendus ja sa natukenegi tehnikast jagad, siis on võimalik endale koju või kuhu tahes paigutada lihtne komplekt, mis võimaldab valvata ja jälgida. Mul on tuttav, kes töötab Soomes. Kui ma tema õue peale satun, siis ikka lehvitan talle. Kaamerasse. Tal on liikumisanduritega süsteem, mis viib online-pildi üle lahe.

Mina ise olen reageerinud oma naabrimehe valvesüsteemi häiretele. Teinekord ta helistab ja küsib, kas ma olen kodus ja saaksin korra üle aia vaadata, et tal on süsteemil häire peal. Ja kui mind pole, siis saadab turvafirma.

Tehnika on arenenud ja odavamaks muutunud ning see annab inimestele ka oma vara valvamiseks suuremad võimalused. Ma olin ise paarkümmend aastat tagasi turvafirmas müügimees, mäletan väga hästi neid seadmeid, mis siis olid ja kui palju need maksid. Tänapäeval on need mitu korda odavamad ja valvesüsteemid ei ole enam üksnes jõukate inimeste lõbu.

Üsna palju kasutatakse ennetava meetmena ka kaameramulaaže. Kui lindude peletamiseks paned aeda hernehirmutise, siis pättide vastu aitab just selline kümneeurone mulaaž. See tuleb paigaldada nii, et seda lähedalt uurida ei saaks ja eemalt paistab nagu päris. Kunagi oli ühes külas probleem ühiste jäätmekonteineritega. Küll topiti olmeprügi pakendikonteineritesse, küll prügistati konteinerite ümbrust. Üks nupumees võttis kätte ja pani konteinerite juurde puu otsa kaameramulaaži ja prügikastide kõrvale sildi “Videovalve”. Mis juhtus? Külainimestest said üleöö kõige ontlikumad prügikäitlejad. Panid viisakalt oma jäätmed õigesse kohta ja lehvitasid ka veel kaamera poole.

Refereeritud Saarte Hääle artiklist ” Kinnisvara: Valva oma kodu, kuid naabrit ära piilu”, mis ilmus 23.11.2018. Täisartiklit saab lugeda SIIT