Paneelelamute renoveerimine pikendab nende eluiga

Mõni aeg tagasi Tallinnas Lasnamäel alla kukkunud rõdupiire tekitas paljudes küsimusi, et kas nõukogude ajal ehitatud suurpaneelelamud hakkavad kokku kukkuma. Mitmel pool toodi välja, et hoonete projekteeritud eluiga hakkab täis saama, mistõttu ongi oodata elamute lagunemist.

2009. aastal koostasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uuringu „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“. Selles on öeldud, et ehitise elukaare teooria kohaselt on elamu keskmiseks tööeaks ligikaudu 50- 70 aastat. Kuna suurem osa Eesti elamufondist on tänaseks oma eluea saavutanud või siis sellele lähenemas, oligi uuringu eesmärgiks välja selgitada, millises seisukorras Eesti vananenud eluasemefond.

Peamised probleemid, mis uuringus välja toodi, on järgmised:

• välisseinapaneelide kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud külmasillad; paneelidevahelised vuugid on täidetud jäiga tsementseguga kui ka polüuretaanvahuga, mis päikse käes kiirelt laguneb;
• rõduplaatidel esines tõsiseid kahjustusi, mis olid põhjustatud peamiselt rõdude veetõkke puudumisest või katkisest veetõkkest (rõduplaat on pidevalt märg) ning armatuuri või rõdu piirdeposti korrusioonist;
• katuste peamised probleemid on katusekatte ebatihedus, ebapiisav soojapidavus ja tuulutus, külmasillad, veeloigud katustel, ebapiisavad kalded, lagunenud ja remonti vajavad korstnad;
• akende osas toodi olulise puudusena välja asjaolu, et akende vahetamisega ei ole kaasnenud ventilatsioonisüsteemi renoveerimist;
• ebapiisav ventilatsioon ja halb õhuvahetus põhjustab siseõhu süsihappegaasi suurt taset.

50- 70 aastase elamu konstruktsioone ja tehnosüsteeme võib lugeda nii füüsiliselt kui moraalselt vananenuks, mistõttu vajab hoone lisaks järjepidevatele hooldustöödele suuremahulisemaid rekonstrueerimistöid. Kui hooldustööd ehk hoone korrashoid on selline tegevuste kompleks, millega tagatakse ehitise konstruktsioonide ja ehitises paiknevate tehnosüsteemide (töö-) korrasolek, siis põhjalike renoveerimistööde tulemusena saab elamu põhitarindite ja tehnosüsteemide eluiga pikendada 25- 40 aastat.

Seega suurpaneelelamutes, mis on korrektselt ja projektijärgselt renoveeritud, ei tohiks hoone ehitusaasta muret tekitada, sest vanadustõrje abil on selle eluiga pikendatud. Igatahes tasub korteri ostjal põhjalikult uurida korterelamus tehtud ja kavandatavaid töid. Seda on mõistlik teha ka nendes majades, mis on ehitusbuumi ajal renoveeritud, sest ehitus- ja projekteerimispraaki on ka seal. Seetõttu võiks uuringust kasulikud olla mõned tähelepanekud ja soovitused:

• Enne renoveerimistöid on vaja kindlasti läbi viia hoone ehitustehniline ülevaatus/ekspertiis ja energiaaudit. Alles seejärel võib hakata tegelema projekteerimise ja ehitustöödega;
• Seina ja katuslage seestpoolt soojustada ei või. Seespoolne lisasoojustus suurendab külmasildade mõju. Lisaks seespoolselt lisasoojustatavale korterile kahjustatakse ka naaberkorteri sisekliimat;
• Akende vahetusega peab alati kaasnema ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, 2009.