2011 esimene poolaasta tuleb Tartu korteriturul rahulik
Et prognoosida käesoleva aasta Tartu korteriturgu, vaatleme esmalt möödunud aastasse.
2010 aastal tehti Tartus 1076 korteritehingut, mis on 23% rohkem kui 2009. aastal, mil tehti 832 tehingut. Korteriomandite keskmine hind kasvas samuti. 2010.a jaanuari kuu keskmise hinnaga võrreldes oli aasta lõpus hind ca 15% kõrgem. Nii suur hinnakasv oli tingitud jaanuari kuu madalast hinnast. Kui võtta aluseks 2009.aasta detsembri kuu keskmine hind, siis oli aastane hinnakasv 4,5%. Seega igal juhul Tartus hinnad kasvasid.
2010 II pa korteriturg oli stabiilne, kuid väikses languses. Peamised turgu iseloomustavad näitajad tehingute arv ja keskmine hind olid üldjoontes väikeste kõikumistega. Kõige rohkem tehti tehinguid septembris (109 tk), kõige vähem detsembris (74 tk). Keskmine hinnamuutus oli ainult 0,5% kuus, kuid detsembri kuu keskmine hind oli ca 4% madalam juuli kuu keskmisest ruutmeetrihinnast. Seega aasta lõpuks muutus turg passiivsemaks.
2010 II poolaastal andis korteriturul tooni nõudluse kasv Kesklinna ja Karlova 2-3-toaliste korterite vastu. Tegemist oli tüüpiliste eelistatud objektidega. Samas oli selgelt näha, et tüüpkorterite (Annelinna paneelelamud) nõudlus oli aasta läbi ühesugune.
Annelinna keskmine hind oli praktiliselt kogu aasta muutumatu, vähenedes kvartali keskmiste hindade võrdluses ainult 1,5%. Teistes linnaosades hinnad kasvasid. Statistiliselt oli suurim kasv Supilinnas (lausa 43%). Teistes linnaosades jäi hinnakasv vahemikku 11-19%. Annelinna stabiilse hinna põhjustas suur pakkumiste hulk ning väiksem nõudlus. Seega arvestades Annelinna piirkonna suurenenud pakkumiste arvu ning stabiilset hinda, on nõudlus tüüpkorterite vastu vähenenud, mida ei saanud öelda varasemate aastate kohta.
2010. aastal korterite pakkumiste arv üldjoontes Tartus kasvas. Kui 2010 I pa oli tegemist stabiilse kasvuga, siis hilissügisel hakkas pakutavate objektide arv vähenema. See oli ka periood, mil keskmise tehinguhinna ja pakkumishinna vahe oli kõige väiksem, oktoobris vaid 17%, mistõttu 2010 aasta II pa erines märgatavalt I pa-st (mil tehingu- ja pakkumishindade vahe oli keskmiselt 26%).
Pakkumine suurenes peamiselt Annelinna korterite tõttu. City24.ee Spot keskkonna andmetel lisandus sealseid kortereid müüki kõige rohkem teisel poolaastal. Tõenäoliselt suurenes müüdavate objektide arv just euro-ootusest tingituna. Kuna nõudlust tüüpkorterite vastu polnud, siis aasta lõpuks võeti paljud kuulutused maha.
Arendusprojektid
Uusi kortereid müüdi Tartu linnas suhteliselt vähe, kokku 47 tk. See teeb umbes 8 tehingut kuus. Peamised projektid, kus kortereid müüdi, olid Ida tn, Tigutorn, Siili tn ja Kulli tn. Mõni üksik korter müüdi 3-4 aastat vanast arendusprojektist. Edukamalt müüdi neid, millede hind oli mõistlik või projekt väga hea. Näiteks kevadel müüki tulnud Ida tn korterite müük läks hästi, sest projekt oli mõistlikult hinnastatud ning sihtgrupp paigas. Samuti ka Kulli tn ridaelamud. Hea hind oli põhjuseks Luunja valla territooriumil paiknevate Puupilli korterelamute müügiedule, sest uus korter saadi sisuliselt Annelinna korteri hinnaga. Tigutorn ja Siili tn korterelamud on pigem huvitava ja ainulaadse projektiga, kus sihtgrupp on teine.
Hinnanguliselt on Tartus pakkumises ca 200 arendusprojekti korterit. Kuigi müügis on arvestatav kogus uut elamispinda, siis klientide jaoks on valik kesine. Sellele viitab üksikute projektide müügiedu ja 3-4 aastat tagasi ehitatud korterelamute müügi kiratsemine.
Prognoos 2011 esimeseks poolaastaks
• Tartu korteriturul suuri muutusi ei tule, 2011 I poolaasta algus on pigem tagasihoidlik, aktiivsus suureneb kevad-suvel. Kuigi aasta alguses võib ilmneda mõningane hinnalangus, siis 2011 tervikuna prognoosime väiksest hinnakasvu ca 5-10% (kuude lõikes on kõikumised suuremad);
• Nõudlus jääb kesklinna ja selle lähipiirkonna korterite järele, mis on peamiselt hinnakasvu taga;
• Korterite pakkumine jääb enam-vähem samale tasemele, sest müügimotiivid üldjoontes ei muutu – müüb see, kes peab;
• Üüriturul jäävad hinnad praegusega samale tasemele, aktiivsus (koos sellega ka vähesel määral üürihinnad) muutub ülikoolilinnale omaselt;
• Arendusprojekti korterite müügiedu tagab jätkuvalt õige hind. Mõne üksiku uue projekti peale tormi ei joosta ning vähetõenäoline on korterite müük „paberil“, millesarnaseid näiteid Tallinnas juba esineb.