Narva-Jõesuus võidab esimene hinnalangetaja
Kui vaadata Narva-Jõesuu arengut viimase 4 aasta jooksul, siis tekivad kahetised tunded. Ühest küljest teevad kohalikud juhid kõik selleks, et piirkond areneks. Teisalt aga on nii mõnedki kinnisvaraomanikud ise piirkonna arengu piduriks. Kusjuures seda ei saa isegi ainult kinnisvaraomanikele süüks panna, sest paljuski on lihtsalt puudunud vastav kompetents ning ootused kinnisvaraturu osas on valed olnud. Omanikega vesteldes on tihti kuulda, et „aga me kuulsime, et keegi siinkandis olla müünud sellise-ja-teistsuguse hinnaga“ ning sellelt pinnalt on ka arendusplaanid tehtud.
Faktid on aga sellised, et möödunud aastal oli Narva-Jõesuus 64 tehingut korteritega, 6 tehingut majadega ja 35 tehingut maaüksustega (Maa-Ameti tehingustatistika). Osa tehingutest ei ole siiski nn vaba turu tehingud. Ei ole just optimismi tekitavad numbrid? Hoolimata sellest, et hinnad on 2005 aasta tasemel, majanduses läheb tasapisi paremini, kohalik omavalitsus saab järjest toetust rannarajooni arendamiseks Euroopa fondidest ning kohal on muuhulgas ka puhkajad Venemaalt. Kõik see ei mõjuta aga eriti kinnisvaraarendust. Eriti nukker on pilt jätkuvalt Aia tänaval suunaga Meresuu ja Liivaranna poole, kus mõlemale poole jäävad vanad korrastamata ja kasutuseta ehitised. Omanikud aga ei kipu vara ka müüma lootes, et hinnad taas tõusevad. 4-5 aasta perspektiivis märkimisväärset hinnatõusu aga siiski näha ei ole.
Millised on aga tänased tendentsid? Vanu maju koos 600 – 800m2 suuruse krundiga ostetakse hinnaklassis 50 000 eurot, kuid tehinguid on ikkagi vähe. Soovitaksin müüjatel korrigeerida oma kõrgeid hinnaootusi. Vaadates reaalseid finantseerimisvõimalusi (pankade poolset valmisolekut), siis kõrgemat hinda on lihtsalt keeruline finantseerida. Siiski on igale objektile ju alati ostja. Üks sihtgrupp on ostjad Venemaalt. Siin peab arvestama, et sellele sihtgrupile konkureerivad Narva-Jõesuu hinnad vastavatega Bulgaarias, Türgis ja Hispaanias. Samuti peab arvestama, et Narva-Jõesuu kinnisvarahinnad on oluliselt kallimad teiste Ida-Virumaa linnadega võrreldes. See on ka põhjuseks, miks linn ei arene mitte piki ranajoont, vaid sügavusse – metsa. Rannajoon on liiga kallis.
Seetõttu olen arvamusel, et tehinguni jõuavad ja seega ka võidavad need omanikud, kes esimesena hinda langetavad. Vastasel juhul on ka sel aastal ülivähe tehinguid, Narva-Jõesuu kinnisvaraturg lihtsalt ei elavne ning räämas tühjalt seisvad majad seisavad seal edasi. Linna areng aga on pidurdunud.