Kas osta remonditud või remonti vajav korter?
Viimastel aastatel on kinnisvaraturg liikunud pigem selles suunas, et ostetakse juba sissekolimisvalmis kortereid, «oma käe järgi» remonditegemist jääb tasapisi vähemaks.
Ilmselt pole tegemist inimeste laiskuse või oskamatusega, vaid korteriostuks (loe: eluasemelaenu võtmiseks) võimeliste inimeste elukorraldus on lihtsalt nii kiire, et pahtli lihvimiseks või ehitusmeestega jauramiseks pole lihtsalt aega.
Siiski leidub kuldsete kätega korteriostjaid ka praegu ning kindlasti edaspidigi. Nii mõnegi sissekolimisvalmis korteri vastuvõtmise akti allkirjastades selgub, et ikkagi tuleb väiksem või suurem planeerimata remont ette võtta. Seega tekib küsimus, kas osta uus kodu remonditud või remontimata kujul, jätkuvalt peaaegu igal kinnisvaraostjal.
Mille põhjal otsustada?
Alustame sellest, et tihti polegi valikut. Kui ostuhuvilisel on kindel soov näiteks mingi piirkonna osas, ei pruugi seal ollagi võimalust kahe oluliselt erineva alternatiivi vahel valimiseks. Lihtsustatult öeldes – Nõmmel on pigem vanad majad ja seetõttu ka remonti vajavad korterid, Pirital on aga pakkumises valdavalt viimase kümne aasta jooksul arendatud majades asuvad eluruumid ning need märkimisväärset remonti ei vaja.
Teiseks on oluline muidugi rahakoti paksus. Remonditud või remontimata korteri hinnaerinevus võib olla samas piirkonnas isegi kuni kahekordne. Remontimata eluruumi täismahus uuendamine viib selle lõpphinna üldjuhul siiski heas korras olevate alternatiividega samale tasemele, kuid õhukese rahakoti korral on võimalik remont lihtsalt tegemata jätta ning elada kehvemates oludes kuni võimaluste avardumiseni.
Kolmandaks otsustamiskriteeriumiks on loomulikult maitsemeel. Väga tihti ostetakse remonti vajav eluruum just seetõttu, et renoveerimistööde tulemusena valmiks täpselt uue omaniku maitsele vastav kodu. Seda ka sõltumata asjaolust, et renoveerimistööde suure maksumuse tõttu võib kogu projekt ülikalliks osutuda.
Viimaseks, ent üldsegi mitte vähem oluliseks kriteeriumiks on aeg. Kui kõik puhkusepäevad on puhatud, töö võtab kogu tähelepanu ning pere hakkab kohe-kohe suurenema, pole remondi tegemiseks lihtsalt aega.
Kas tasub ära?
Jah ja ei. Seejuures toon välja kaks paradoksaalset rusikareeglit kinnisvaratehingu eri poolte vaatenurgast, mis praegusel kinnisvaraturul mõlemad toimivad.
Esiteks ostja poolt vaadatuna – mida madalam on piirkonna keskmine kinnisvarahind, seda paremas valmiduses eluruumi tuleks ostuhuvilisel otsida. Põhjus on lihtne – enamik kinnisvaratehinguid koondub keskmise hinnataseme ümber ning ka heas korras korterite omanikud, kel tõsine müügisoov, on sunnitud oma pakkumishinna määramisel joonduma keskmisest hinnatasemest, et ostuhuviliste tähelepanu pälvida.
Alati leidub müüjaid, kes on valmis oma vara odavamalt müüma, kui selle parendamiseks tehtud kulutused eeldaks.
Teiseks müüja poolt vaadatuna – kulud korteri parendamiseks on üldjoontes samasugused sõltumata piirkonnast ning selle piirkonna keskmisest kinnisvarahinnast. Seetõttu kipuvad ka erinevate piirkondade renoveeritud eluruumide hinnad olema samas suurusjärgus. Kinnisvara parendamiseks investeeringu teinud müüjad lihtsalt ei taha oma vara odavalt ära anda, sõltumata sellest, mis on piirkonna keskmine hind. Alati leidub ostjaid, kes hindavad kvaliteeti ning on valmis selle eest nõutud hinda maksma.
Seejuures tuleb silmas pidada, et mida suurem ja aktiivsem turg, seda väljakujunenumad on hinnatasemed ning seda väiksemad on varieeruvused matemaatilises tehtes: remonditud korter = remontimata korter + remondi maksumus.
Remondi puhul võib laias laastus kogukulu jagada tööjõukulu ja materjalikulu vahel pooleks. Kui eluruumi uus omanik teeb kõik remonttööd ise, muutuvad paljud esmapilgul mõttetud investeeringud kasulikuks. On ju praegused ehitusmaterjalid ja -seadmed tehtud nii lihtsaks, et nendega saab ka tavaline tubli koduperenaine kogu remondi tehtud. Kulunud higi ja närvirakke hindab igaüks erinevalt. Seega – kel on endal piisavalt energiat, aega ja nupukust kõigi eesseisvate raskuste ületamiseks, sellel tasub kindlasti remontimata korteri ost ning renoveerimine ära. Vastasel juhul aga kindlasti mitte.
5 soovitust
1. Madala kinnisvarahinnaga piirkonnas vali pigem paremas seisukorras eluruum, sest remondikulu võib osutuda ebaproportsionaalselt suureks. Ka remonti vajava korteri ostmisel vali pigem madalama hinnaga objekt, sest põhjaliku remondi puhul on kulud erinevate korterite puhul sarnased sõltumata sellest, et mõni näeb alguses parem välja. Kui kasutad ostmisel kinnisvaraspetsialisti abi, küsi temalt hinnangut lisaks remonti vajava vara hetkehinnale ka selle remondijärgsele väärtusele.
2. Kui ostad uue kodu järelturult, oled piisavalt pealehakkaja ning sisekujundusliku tunnetusega, kaalu kindlasti ka remontimata korteri ostu ja renoveerimist. Vaev on küll suur, kuid nii saad kontrollitud kvaliteediga kodu täpselt oma maitse järgi. Korralikel maaklerifirmadel on ka piisavalt kontakte, et soovitada usaldusväärne ja kontrollitud ehituspartner neile, kes kõiki remonttöid ise teha ei taha.
3. Kui oled otsustanud osta sissekolimisvalmis eluruumi, veendu, et valitud objekt ka tegelikult selline oleks. Esmapilgul igati tore korter võib pärast mööbli väljaviimist osutuda küllaltki koledaks ning esmapilgul väikeste pisitööde tagant võib teinekord tulla välja kapitaalremondi vajadus. Kasuta ka ostmisel kinnisvaraspetsialisti abi, sest lisaks dokumentide administreerimisele oskavad kogenud maaklerid anda kiirelt ka esmase hinnangu ostetava vara seisukorrale ja vajadusel soovitada täiendavate ekspertiiside tegemist.
4. Kui oled otsustanud osta remonti vajava eluruumi, tee enne ostu selgeks kavandatava remondi maksumus. Kui kavatsed kõik ise teha, koosta korralik eelarve. Kui paned tööle ehitusmehed või -firma, võta konkreetne hinnapakkumine. Veendu, et eelarves või hinnapakkumises on sees kõik, mis vajalik. Vajadusel küsi maaklerifirmalt soovitusi ehituspartneri kaasamiseks.
5. Korteri ostmisel pööra alati tähelepanu ka elamu üldisele seisukorrale. Seda nii fassaadi, trepikoja, katuse kui ka tehnosüsteemide osas. Kehvas majas, kus katus laseb läbi ja vanade tehnosüsteemide tõttu on kõrged kommunaalteenuste arved, ei aita ka kõige kallim remont korteri olukorda oluliselt parandada.
* Artikkel ilmus ajalehes Postimees ja majandusportaalis E24