Kinnisvarafirmadel suurem kindlustunne kui tarbijatel
Kinnisvaraturgu mõjutavatest näitajatest peetakse üheks olulisemaks tarbijate kindlustunnet. See on oluline näitaja iga pikaajalise ostu puhul, millega kaasneb sageli aastakümnete pikkune kohustus. Isegi kui täna on tarbijal kindel töökoht ja ka säästud olemas, siis on oluline tema usk tuleviku osas. Uudised laiast maailmast, lähimineviku kogemused, Eesti enda habras majanduslik seisund ja hirm hinnatõusude ees tingivad selle, et tarbijad on ebakindlad. Oktoobris mõõdetud tarbijate kindlustunne on võrreldes septembriga langenud ja on 5 punkti võrra allpool ajaloolisest keskmisest. Kuigi kevad-suvel kindlustunne traditsiooniliselt paranes, siis analoogselt eelmise aastaga on ootused riigi ja oma pere majandustuleviku suhtes sügisel taas langustrendis.
Lisaks tarbijate kindlustunde jälgimisele analüüsib Eesti Konjunktuuriinstituut ka kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi, mis põhinevad kinnisvarafirmade seisukohtadel. Tulemusi võrreldes torkab silma, et kinnisvarafirmad on tarbijatest oluliselt optimistlikumad. Kui tarbija kindlustunde indikaator oli oktoobris -15, siis kinnisvara kindlustunde indikaator oli oktoobris +24. Hinnatakse, kui kuigi järgneval kolmel kuul nõudlus kinnisvara teenuste järgi mõnevõrra langeb, siis 6 kuu pärast on ligi kolmandiku ettevõtete äriseis taas parem. Kinnisvara baromeetril on tarbija kindlustundega olemas korrelatsioon selles osas, et suvel kipub kindlustunne ikka olema kõrgemal tasemel kui talvel. Turuseisundit hinnatakse soodsaks, olgu võrdlusena toodud, et näiteks 2009. aasta jaanuaris oli kinnisvara kindlustunde indikaator –68.
Kas võib sellest järeldada, et kinnisvarafirmades töötavad elupõlised optimistid ja tarbijatel on jalad maas? Osalt kindlasti. Samas aga arvestades, mis seisus on kinnisvarasektor olnud näiteks 4 aastat tagasi, siis annab tänane olukord põhjust rõõmustamiseks. Tehingute arv ja hinnad on pigem tõusu- kui langustrendis, pankade laenuintressid on soodsad, maakleritel on objektide tutvustamisega piisavalt tööd jms. Ehk omavad kinnisvarafirmad ka tarbijate käitumisest suuremat pilti ning näiteks kliendikontaktide arvu ja aktiivsuse põhjal võib kinnisvarasektor olla optimistlikum kui üksikisikust indiviidi hinnang majandusolukorrale. Igatahes kumab kinnisvarasektori hinnangutest välja seisukoht, et suurest august on välja ronitud ja usk sektori tulevikku taastunud.