Eesti eluruumid Euroopa viimaste hulgas
Hoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad.
Juba mõnda aega tagasi refereeriti ka Eesti ajakirjanduses üleeuroopalise uuringu tulemusi, mille viis läbi Euroopa Liidu agentuur Eurofound. Analüüsi tulemid Eesti jaoks iseenesest üllatavad pole, eluruumide kvaliteedi poolest kuulume pigem Ida-Euroopasse, mitte aga Põhja-Euroopasse. Ligikaudu viiendikus Eesti eluruumides on probleeme liigniiskuse ja mädanikuga, ligi neljandikus on probleem küttega. Kolm või enam probleemi on 21 protsendis eluruumides, selle näitaja poolest on meist Euroopas kehvemas seisus vaid naabrid Lätist. Seega, viiendikul majadest on midagi viga, mida tuleks remontida. Omapärase faktina võib veel välja tuua, et veeklosett puudub 14 % eluruumidest ja pesemisvõimalust pole ca 16 % Eesti kodudes. Samuti on sagedaseks probleemiks asjaolu, et eluruumid pole piisava suurusega. Taani riigini, kus 0 % elanikest pole pesemisvõimalust, on meil veel väga pikk tee minna.
Seega vajadust uute eluasemete järele on enam kui küll. Uusarendus Eestis ei teki lihtsalt tühjale kohale ega pole põhjustatud kasumiahnete arendajate saamahimust, vaid sellel on olemas sügavad juurpõhjused. Nõudlus on olemas ja põhjendatud. Vananev elamufond pole kasvõi ruumide suuruse kontekstis pelgalt mugavuse küsimus või lausa suurushullustuse ilming, vaid tõsine probleem näiteks inimeste tervisele. Nimetatud Eurofoundi uuring juhib tähelepanu, et halvas seisukorras majadel, kus on hallitus, niiskus ja külm, on väga otsene mõju inimeste tervisele ja tervishoiukuludele. Suuremad kulud tervishoiule on aga probleemiks nii igale indiviidile kui ka kogu riigile. Riigi roll selles kontekstis on kriitilise tähtsusega. Mis võiks üldse olla riigi ülesanne ja mõte? Et tema kodanikud oleksid terved, õnnelikud, kaitstud, kindlustatud. Selge on see, et kogu riigi eluruumide taseme, mis on ühel ilusal hetkel võrreldav unistuste Põhja-Euroopaga, saame tõsta uude kvaliteediklassi vaid era- ja riigisektori koostöös. Riik on selles osas mõned sammud astunud, millest võib välja tuua erinevad Kredexi meetmed, aga ka näiteks munitsipaalmajad. Riik ja kohalik omavalitsus võiksid aga nii sõnas kui teos rohkem kaasa aidata sellele, et erasektor ehitaks juurde uusi eluruume, läbi mille oleksid riigi kodanikud nii terved kui õnnelikud. Seadusi on küll püütud viimastel aastatel lihtsustada ja näiteks planeerimisprotsesse kiirendada, kuid kui idealistlik mõte ei jõua kohale ametnikuni, kes otsustab uue kortermaja ehitusloa väljastamise või mitteväljastamise, siis pelgalt loosungite abil uued majad ei kerki ning Eesti elumufond jääbki kogu ülejäänud Euroopa sabas sörkima. Uuring on läbi viidud ja analüüs teostatud, nüüd on riigil käes aeg näidata initsiatiivi probleemide leevendamiseks.