Kuressaares hinnad kerkivad. Uut vara on vähe

Möödunud aastat Saaremaa eluasemeturul iseloomustas hinnatõus, mida vedasid ühelt poolt pakkumiste vähesus, teiselt poolt kõrgema hinnaga uusarendused.

Kuressaare korterituru hinnatrendi vaadates on selgelt näha, et 2016.–2017. aastal on turul pakutavate korterite arv järjest vähenenud ja nende müügihind üha kasvanud. 2016. aasta I kvartali 876 euroga võrreldes oli möödunud aastal pakutavate korterite ruutmeetrihind juba 1200 euro juures ehk 26 protsenti kõrgem. Müügisolevate korterite hulk oli aga samal ajal kaks korda langenud ehk 144 asemel oli neid pakkumises vaid 70.

“Korteri müüja vaatab telekast pealinna buumiuudiseid ja tõstab hinda. Ostja vaatab ka uudised ära, siis mõtleb oma palganumbri peale, ohkab – ja elab üürikorteris edasi,” annab turuseisule värvika iseloomustuse Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas. Samas ei ole turult kadunud ka ostjad, kes on väga hea korteri eest valmis maksma turuhinnast kõrgemat hinda. Ja päris palju keskmise hinnaklassi kortereid ostetakse ilma panga abita, ainult kliendi omavahenditest.

Aljase sõnul on märgata nõudluse kasvu 3- ja 4-toalistele järelturu korteritele, mida soovivad osta ennekõike kohalikud noored lastega pered. Jätkuvalt otsitakse ka madalamatel korrustel asuvaid heas seisukorras ja väikeste küttekuludega 1- ja 2-toalisi kortereid.

Esimesel korrusel asuvaid 1-toalisi kortereid ostavad üksi elavad pensionärid, kes eluasemekulude kontrolli all hoidmiseks kolivad sinna kas suuremast korterist või oma linna- või maamajast. Eriti suur nõudlus on väga heas ja heas seisukorras rõdu või lodžaga paneelmaja tüüpkorteri järele, mis asub teisel või kolmandal korrusel. “Eelistatakse madalate küttekuludega väga heas seisukorras ja rõduga kortereid. Ostetakse pigem täielikult remonti vajav ja odava ruutmeetrihinnaga korter kui ülehinnatud keskmises korras korter paneelmajas,” märgib ta.

Väljapoole Kuressaaret jääva korterituru kohta ütleb Aljas, et tehinguid tehakse korteritega, mis jäävad alevikesse, kus on olemas kauplus ning olulisemad sotsiaal- ja teenindusasutused või mis asuvad Kuressaare vahetus läheduses, näiteks Kudjape. “Hea bussiühendus Kuressaarega, mis võimaldab igapäevaselt linnas tööl käia, mõjutab aleviku korteriturgu samuti positiivselt,” sõnab ta.
2017. aastal olid suurimate tehingute arvuga alevikud Orissaare (7 tehingut, keskmine ruutmeetrihind 376 eurot), Kärla (6 tehingut, 285 €/m2), Valjala (6 tehingut, 206 €/m2) ja Aste (5 tehingut, 197, €/m2).

Aljas prognoosib, et korteritehingute arv ja nõudlus jäävad tänavu 2017. aastaga samale tasemele, kuna elanike arv, mis võiks nõudlust suurendada, maakonnas ei kasva. Oodata on minimaalset keskmise hinna tõusu seoses inflatsiooni ja keskmise palga kasvuga. Seoses uus­arenduste valmimisega tõuseb mõnevõrra pakkumiste arv.

Eramuturu trendidest annab taas ilmeka ülevaate statistika – sarnaselt korterituruga on pakkumiste hulk viimase kahe aastaga kogu aeg langenud, nende keskmine hind aga ülespoole kerkinud.

Eramute pakkumiste arv on 2016. aasta I kvartalist alates, mil pakkumises oli 80 eramut, tugevasti kukkunud. 2017. aasta IV kvartalis oli kv.ee portaalis pakkumises keskmiselt 26 Kuressaare eramut, millest 15 eramut olid kallimad kui 120 000 eurot. Sellest tulenevalt on ka viimases kvartalis pakkumiste keskmine hind tõusnud 941 euroni ruutmeetrist. Kahe aasta taguse 770 euroga võrreldes on see ligi viiendik rohkem.

Aljas ütleb, et Kuressaares müüdud eramute keskmine hind oli eelmisel aastal 95 000 eurot, kusjuures eelistati eramuid, kuhu oli võimalik kohe sisse kolida. Samas on müügis olevate eramute valik väga väike ja enamik neist on üle hinnatud. Kui pakkumisse tuleb mõistliku hinnaga eramu, leiab see ka kiiresti endale uue omaniku.

“Kallimate kui 120 000 eurot maksvate eramute ostmine jääb sageli inimeste laenuvõimekuse taha. Kuna ehitushinnad on viimastel aastatel tugevasti tõusnud, kõrge hinnaga veneaegseid eramuid enam ei osteta, pigem ostetakse elamukrunt, kuhu ise uus eramu ehitada,” tõdeb Aljas.

Kuna Kuressaares ei tasu üksik­elamute arendusega tegeleda, sest tootlus on madal, ei ole uusi elamuid Aljase hinnangul ka edaspidi pakkumisse eriti tulemas. “Inimesed, kes elavad juba majades, saavad oma elamistingimusi parandada ainult kas olemasoleva elamu renoveerimise kaudu või siis endale ise uue elamu ehitamisega. Kuid selleks napib jällegi sobivaid krunte Kuressaares.”

Tehinguid Kuressaarest kaugemale jäävate eramutega on tehtud väga erinevas hinnaklassis ning lisaks asukohale (mille juures on sageli oluline ka oma merepiir) sõltub hind väga palju ka sellest, mis seisukorras maja on ning kas selles on olemas vesi ja kanalisatsioon ning kaasaegsed pesuruumid. Vanemate eramute hinnad jäävad väljaspool Kuressaaret enamasti alla 50 000 euro. Selles hinna­klassis on valdavalt renoveerimata või osaliselt renoveeritud vanemad palkmajad.

Aljas usub, et korralike ökonoomsete eramute järele püsib nõudlus kõrge, kuid pakkumisse lisandub selliseid eramuid vähe. “Kuna müügis olevate eramute valik püsib väike, ei ole ka tehingute arvus tõusu oodata. Eramute hinnad võivad veel mõne protsendi võrra tõusta,” prognoosib ta.

Mulluste huvitavamate projektidena toob Aljas välja korterite ehituse Meri hotelli. “Ka kesklinnas on juba äripindu korteriteks ümber seatud ja sarnaseid plaane on veel. Suured kaubandusketid suretavad väikeärisid välja ning kinnisvara omanikud peavad paratamatult uusi võimalusi otsima,” nendib maakler.

Täismahus atikkel ilmus 9.02.2018 “Saarte Hääles”, mille leiab SIIT