Kahetoaliste korterite Eesti edetabel

Milliste korteritega tehakse kinnisvaraturul enim tehinguid? Ei pea olema nõid Nastja ega doktorikraadiga analüütik, et teada vastust sellele retoorilisele küsimusele. Kahetoalised korterid olid, on ja ilmselt jäävad kõige populaarsemaks eluruumi tüübiks.

Ainuüksi 2019 I poolaasta tehti üle Eesti tehinguid kahetoaliste korteritega 3420 tükki. Võrdluseks võib tuua, et nö korterite populaarsuse edetabelis järgneb kolmetoaline korter, mis leidis I poolaastal uue omaniku 2393 juhul. Vahe on 1027 ühikut, mis tähendab, et igakuiselt tehakse 172 tehingut rohkem just kahetoalistega, kui võtta võrdlemise aluseks kolmetoaline korter. Nii ühetoalised kui ka suuremad korterid (neljatoalised ja enam) jäävad tehinguaktiivsuse statistikas veelgi kaugemale. Maa-ameti statistika mõttes loeme kahetoaliseks korterit, mille pindala jääb vahemikku 41 – 54,99 m2. Kui arvestada vananevat rahvastikku, inimeste ratsionaalsust mõistliku suurusega elamispinna valikul, trendi, mille kohaselt inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks, siis polegi midagi imestada, et 40 – 50 m2 suurusjärgus korterid naudivad tõsist tähelepanu. Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal keskmine leibkonna suurus veidi üle kahe inimese ja kõige rohkem inimesi elas kaheliikmelistes leibkondades (27%) ning mõistagi vaatab selline leibkonna tüüp just kahetoaliste korterite suunas, kuigi erandeid on samuti omajagu.

Kui palju aga maksab kahetoaline korter? Kinnisvarasektori inimesed räägivad enamjaolt ruutmeetri hinnast, aga lihtsustamise ja ülevaatlikkuse mõttes võtame vaatluse alla keskmised müügihinnad, nii nagu maaklerid neid pakuvad ja portaalides inimesed ühe esimese valikuna kriteeriumiks määravad.

II kvartali andmetele tuginedes näeb üle-eestiline edetabel välja alljärgnev:

Esikolmik on selge, kõigile teada-tuntud ja ülejäänud Eesti linnadest kaugel ees oma hinnataseme poolest. Ühe Tallinna korteri asemel saab näiteks Valgas osta tervelt 11 kahetoalist korterit. Iga investori jaoks on tõsine otsustamise koht ka seegi, kas osta üks korter Pärnusse või kaks korterit Viljandisse. Edetabeli väikeseks üllatuseks võib pidada Haapsalu neljandat kohta, sest armastatud kuurortlinn ei satu kinnisvaraturu analüüsides just üleliia sageli pildile. Vahed linnade vahel on aastatega suureks kärisenud, kajastades halastamatu peeglina Eesti erinevate piirkondade majanduslikku seisu ja demograafilist olukorda.