Koduloo lugu
Harjumaa, Jõelähtme vald, Loo alevik, Koduloo arendus
Tõenäoliselt tuleneb Loo asula nimi piirkonnas asuvatest loopealsetest. Sealsetel loopealsetel asunud talusid kutsuti erinevate nimedega: Saha-Loo, Saha-Liivamäe, Saha-Suur jne. Nimedest esimene seostub Loo talu ja linnuvabriku ümber tekkinud alevikuga. Saha-Loo nimi kadus kasutuselt 1939. aasta maareformiga ja tuli uuesti kasutusele seoses 1950. aastatel Loo talu maadele rajatud riigimajandiga. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi mõisa ümber asunud Lagedi asundus Loo alevikuks.
Loo aleviku alad kuulusid Lagedi mõisale, mis moodustas omaette valla aastatel 1866 kuni 1891. Seejärel liideti Lagedi vald Rae vallaga, mille osaks jäi territoorium kuni 1945. aastani.
Aastast 1945 moodustas ala osa Lagedi külanõukogust ja seejärel kuulus ala 1963. aastast Sommerlingi külanõukogusse ning 1976. aastast Jõelähtme külanõukogusse. Alates aastast 1992 moodustab Loo alevik aga osa taastatud Jõelähtme vallast.
Ajaloost rääkides võib öelda, et kuigi tänasest Loo alevikust 5–6 km kirdes asus juba 17. sajandil samanimeline Loo kõrts, seostub tänane asula hilisema sellenimelise taluga. Aastal 1909 ostis Konstantin Saarson Jüri kihelkonnas asunud Lagedi mõisalt 63,6 hektari suuruse viletsas seisukorras Loo talu, mille harimist jätkas alates 1930. aastast tema poeg Johannes. Tema ostis aastal 1937 ka Loo 49,7 hektari suuruse naabertalu Vadioja. Loo talu peamine sissetulekuallikas oli piimakari, kuid talus kasvatati ka aedvilja ja rajati moodne kanafarm.
1940. aastal alanud okupatsiooni ajal jäi talu puutumata, kuid pärast Teist maailmasõda moodustati talu baasil Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni abimajand, kus peeti hollandi-friisi lüpsi- ja tõukarja.
Ministrite nõukogu 1950. aasta 14. juuli otsusega otsustati rajada Loole Eesti NSV esimene linnuvabrik, mis valmis aga alles 1956. aastal. 1972. aastal Tallinna Näidislinnuvabrikuks nimetatud vabrikuga liideti 1982. aastal ümbruskonna suurim majand Kostivere sovhoos. 1989. aastal oli majandil 11 774 hektarit maad, millest haritavat maad 5020 hektarit. Vabriku enam kui 1400 töötaja tarbeks rajati vabriku ümbrusesse tollasele ajale tüüpiline töölisasula koos vastava infrastruktuuriga (teenindusmaja, sööklad, kauplused, koolimaja, spordihoone jne). Majandi toodang saavutas oma tipu 1991. aastal, 1993. aasta 1. märtsil pandi majandi põhjal alus ettevõttele AS Tallegg.
Tänaseks on Loo ja kohe tema külje all asuv Liivamäe küla asukohaks paljudele ettevõtetele ja koduks inimestele kes hindavad elu Tallinna privileegidega ja maaelu vaikusega.
Ühistranspordi ühendus Tallinnaga on väga hea, kohapeal on olemas kõik eluks vajalik nagu kool lasteaed, kauplused, toitlustused jms. Autoga jõuab erinevatesse Tallinna piirkondadesse loetud minutitega. Kõik see on teinud Loo ja Liivamäe hinnatud linnalähedaseks uute elurajoonide rajamise tallermaaks. Ühe uue elurajoonina tasub ära märkida Koduloo elurajooni.
Koduloo elamurajooni rajatakse 2020 a sügiseks 20 ühepere elamu krunti. Arendaja rajab vee- ja kanalisatsiooni trassid, loob elektriühendused ja maha pannakse asfaltkattega teed. Täpsemat infot selle kohta saab arenduse kodulehelt www.koduloo.domus.ee.
Juuni 2020 seisuga on pakkumises veel 10 elamumaa krunti ja huvi on loodava vastu juba suur. Peagi saab Koduloo elamurajoon endale uued elanikud ja Loo/Liivamäe piirkond on jällegi rikastatud uute ja toredate elanike näol.