3 praktilist põhjust, miks kinnisvaramaaklerit päriselt on vaja
Arvamusi kinnisvaramaakleri kasulikkusest on umbes sama palju nagu seisukohti tuumajaama tarvilikkusest. On arvestatavaid poolt- ja vastuargumente, aga ka pealiskaudseid vaatenurki, mis põhinevad emotsioonidel või üksikjuhtumitel. Kas kinnisvaramaakler on lisakulu või hoopis kõrget tunnihinda väärt spetsialist, kelle teenuse kasutamine aitab võita tuhandeid eurosid?
Kirjeldused kinnisvaramaakleri tööst jagunevad oma äärmustes laias laastus kaheks. On neid, kes panevad kiirelt külge sildi raharöövlist, aga on ka neid, kes suudavad kinnisvaramaakleri töö sisu ja väärtust kirjeldada mitmel leheküljel. Viimaste kirjelduse kohaselt on maakler laia profiiliga spetsialist, kes on kui sisekujundaja, psühholoog, profifotograaf, jurist, müügiguru, pereterapeut, turundaja, analüütik ja ehitusinsener ühes isikus. Kui küsida kogenud kinnisvaramaakleri käest, et milles seisneb tema teenuse sisu ja kasulikkus, siis suudab ta ilma suurema vaevata üles lugeda vähemalt paarkümmend põhjust ning ta ei valeta. Küsimus on aga, et mis on päriselt see kõige tähtsam ehk kas lühidalt on võimalik sõnastada maakleri kasutegur? Pikaajaline kogemus ja klientide tagasiside võimaldab välja tuua 3 põhjust, millest mõne tähtsus on püsinud viimased 30 aastat, aga mõne tähtsus on ajas ainult kasvanud.
3 põhjust, miks kinnisvaramaaklerit päriselt on vaja:
- Õige hinnastamine. Kinnisvara müügihinna määramine on siiski midagi palju enamat kui vaadata portaalist järgi, mis hinnaga kõrvaltänavas müüakse ja panna siis enda kinnisvarale 10 % juurde. Tegelikult me ei tea kunagi naabri kinnisvara täpset seisukorda, omakorda tema pädevust hinna kujundamisel ega ka seda, kas ja kui palju on tal aega oma kinnisvara müüa. Hea maakler suudab aga päris täpselt öelda hinnad 3-kuulise, 6-kuulise või aastase müügiperioodi korral. Kinnisvara müügihind on kombinatsioon väga paljudest teguritest, millest üks on alati aeg ehk kui kaua on müüjal aega kinnisvara müüa.
- Rohkem vaba aega ja vähem stressi. Kinnisvara müük pakub sageli suuremat või väiksemat stressi, mida saab rahulikult veeretada maakleri õlgadele ning võidetud aeg kulutada näiteks sportimise või kultuuri nautimise peale. Isegi kui sa otsustad ise kinnisvara müüa ja lisad müügikuulutusse ka teksti „maakleritel mitte tülitada“, siis võid kindel olla, et paarkümmend telefonikõne maakleritelt saad sa ikka. Ehk kinnisvara müügiprotsessis ei pääse suhtlemisest maakleritega niikuinii. Ja otse loomulikult ei pääse suhtlemisest ka klientide enestega, kes helistavad sulle reedel kell 21.00, pühapäeval kell 9.00 ja kellest osa hakkavad hinda kauplema juba telefoni teel, kinnisvara ennast nägemata, sest suur eeldus on ostjatel, et „otse omanikult“ müügikuulutus tähendab vaikimisi „otse omanikult ja odavalt“. Suur küsimus on ka selles, et kas iga kinnisvara müüja on tegelikult valmis suhtlema kõigi nende ostjatega, kes tulevad tema kodu vaatama? Valmis suhtlema nendega, kes on kaasa võtnud tuttava ehituseksperdi, kelle ainus eesmärk on tema kodu seisukorra kritiseerimine igal võimalikul moel? Valmis suhtlema erinevate sotsiaalsete gruppidega, rahvustega ja erinevates keeltes? Kes varem ei teadnud, et „issanda loomaaed on kirju“, siis pärast kinnisvara müügikuulutuse ülespanemist saab seda kindlasti teada. Kokkuvõtlikult on see osa stressist, mis tekitab „kõigest“ halle juukseid ja rikub tuju, kuid stress muutub juba väga suureks, kui mängu tulevad suured kahjunõuded, millest räägib järgmine punkt.
- Väiksem võimalus kohtuvaidlusteks. Kinnisvara hinnad on Eestis kasvanud ja panused sellele samuti. Märksõnu „varjatud puudus“ teab nüüdseks küll vist iga eestlane, aga kas paljud kinnisvara müüjad mõistavad, et juba järgmises Pealtnägija uurimusloos või Maakohtu menetlusprotsessis võivad juba nemad ise olla kesksel kohal? Kes ei usu, siis küsige Jan Uuspõllu käest. Midagi pole teha, varjatud puudustele viitava põhjendusega pretensioonide või kohtuhagide hulk on selgelt kasvanud. Seda nii põhjendatud kaebustega kui ka pahatahtlikkusest tingitud rünnakutega. Kinnisvaramaakleri, kui sõltumatu kolmanda osapoole, roll võib siin kujuneda väga oluliseks ning lisaks aitab maakler kaasa lepingute koostamisele, milles kinnisvara müüja riskid on viidud miinimumi ja huvid maksimaalsel määral kaitstud.
Kinnisvaramaaklerid on kui läbilõige ühiskonnast ja küllap on hinnanguliselt ca 1500 maakleri hulgas esindatud natuke laisemad inimtüübid, kelle poolt loodav väärtus on tõepoolest veidi küsitav, aga pole mingit kahtlust, et nende hulgas on rohkearvuliselt spetsialiste, kelle teenuse kasutamine on kliendi jaoks suur õnn ja rõõm. Tark oleks küsida soovitusi, maakleri taust ja nö käekiri endale selgeks teha, siis on ootused realistlikud ja lõpptulemus suure tõenäosusega rahuldust pakkuv.