Silt: korteriomand
14 aastat kestnud kinnisvarapeo võitja on Põhja-Tallinn
2008. aasta majanduskriis jõudis kinnisvaraturul oma põhja puudutuseni 2009. aasta I kvartalis, mil tehingute arv kukkus tasemeteni, mida polnud nähtud siinkandis enam pikki aastaid. Pärast seda algas pikalt kestnud taastumisperiood, mida uljamad hakkasid ühel hetkel juba kinnisvarapeoks kutsuma. Mis piirkondade elanikud on väljunud nendest kasvuaastatest suurimate võitjatena?2009. aasta I kvartali tehingute arvu põhi tähendas üle […]
Koroona ja tarbijate kindlustunde mõju kinnisvaraturule on vähenenud
Kinnisvaraturu analüüsides tuuakse sageli välja tegurid, mis mõjutavad kõige rohkem turu aktiivsust ja hindu. Enamjaolt tuuakse esile pankade valmidus anda laenu ja laenuraha hind, kogu riigi majanduslik seis sh töötute arv ja keskmine palk, demograafiline olukord ja regionaalpoliitika ning reeglina ka tarbijate kindlustunne. Tarbijate kindlustunnet seirav indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab elanike hinnangut olevikule ja […]
Pealkirjad buumivad rohkem kui kinnisvaraturg ise
Viimaste nädalate meediakajastus kinnisvaraturu osas, kus domineerivad pealkirjad stiilis „osta kohe, sügisel on juba hilja“ ja „hinnad tõusevad tundidega“, sunnib küsima, et kas tõesti on just kinnisvaraturg see üks ja ainus oaas keset pandeemiat või on siltide kleepimisega natuke liiga hoogu mindud? Kui jutud lähevad emotsionaalseks ja sõnades hakatakse kasutama ülivõrdeid, siis on mõistlik hoida […]
Kinnisvaraturg on nii tasakaalus, kui tasakaalus olla saab
Kvartaalsed andmed Eesti keskmise brutokuupalga kohta pärinevad viimati II kvartalist, mil keskmiseks palgaks oli 1321 eurot. Kui võtta võrdluseks kõrvale sama perioodi korteriomandite tehingud, siis kiretu statistika ütleb meile seda, et korterite keskmiseks mediaanhinnaks oli 1344 €/m2. Rusikareegli kohaselt on kinnisvaraturg tasakaalus siis, kui keskmine palk vastab keskmisele ruutmeetri hinnale ja 2018. aastal võime tõdeda, […]
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastamata küsimused ja alusetud hirmud
Uue aasta esimesese päevast jõustub Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidises tekstis lihtsalt Seadus). Paljude inimeste (hinnanguliselt on neid mõnisada tuhat) ellu toob see uue nähtuse – korteriühistu, mille liikmelisus toob neile kaasa uusi kohustusi ja õigusi, mida tuleb tundma õppida ja täitma hakata. Umbes sama või veidi suurema hulga jaoks, kes juba on korteriühistute liikmed muutub […]
Oh Happy Day – kinnisvaraturg on tasakaalus ja tipuaastad käes
Alates 2011. aastast on Eesti korteritehingute keskmine hind kasvanud aastas keskmiselt 10%. Teada-tuntud on tõsiasi, et selle hinnaralli aluseks on tehingute arvu kasv peamiselt Tallinnas ja Tartus uute, kõrgema hinnaga korteritega. Vähem tähelepanuta ei ole jäänud ka asjaolu, et uusi kortereid ei ostetaks niipalju, kui seda poleks toetanud ühelt poolt järjest suurenev pakkumine, aga teiselt […]
Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid
Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes […]
Populaarseim vald kinnisvaraturul on Rae vald
Tehinguobjekti järgi tehakse kõige rohkem tehinguid Eesti kinnisvaraturul korteriomanditega. Seepärast on ka korteriomand heaks indikaatoriks, et hinnata erinevate piirkondade tehinguaktiivsust ja nõudlust ostjate pilgu läbi. Teadupärast on kõige suurema aktiivsusega Harju maakond, kus ilma Tallinna linnata teostati 2016. aastal 2045 korteriomandi tehingut. Olgu võrdluseks toodud, et väiksema tehinguaktiivsusega maakonnaks on Hiiu, kus terve aasta peale […]
Viljandis on nõutuim kinnisvara liik korterid
Viljandi linnas ja maakonnas on kõige nõutum kinnisvara liik korteriomandid. Üldine korterite hinnatase pole piirkonnas oluliselt kasvanud, sest ostujõud on siiski tagasihoidlik. Viimastel aastatel on tõusnud tehingute arv stabiilselt, ulatudes 2014.a. II kvartalis 66 tehinguni (2013.a. samal ajal teostati 54 tehingut, 2012.a. 36 tehingut). Turul eelistatakse üldiselt mugavustega kortereid. Ahiküttega korterite järgi on huvi kasvanud, […]
Pärnu korterituru trendid
Pärnu korteriturg on kriisist kosunud – tehingute maht on aastate lõikes järjest kasvanud, keskmise hinna tõus on siiski mõõdukas. 2013. aastal teostati linnas 697 korteriomandi tehingut, mis on 2012. aastaga võrreldes 56 tehingut rohkem. 2014 aasta I ja II kvartalis on tehtud kokku 353 korteriomandi tehingut, eelmisel aastal samal ajal tehti kokku 322 korteriomandi tehingut. […]