arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Sündivuse mõjust kinnisvaraturule

Kinnisvaraturu analüüsides tuuakse sageli esile majandusnäitajaid, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral kinnisvaraturgu. Ajale kohaselt viidatakse palju näiteks töötute arvule, mis kindlasti on õige tähelepanek. Samas on mõned näitajad saanud vähem tähelepanu ja üheks selliseks on sündivus Eestis.

Sündide arv Eestis on näidanud sellel sajandil järjest kasvavaid numbreid. Kui veel 2000.a. sündis Eestis 13 067 last, siis 2008.a. juba 16 028. Stabiilne tõus on olnud ka aastatel 2007-2008, kui Eesti majandus juba tugevalt kreenis oli. Pole mingi saladus, et majanduslik kitsikus ja töötus sunnib inimesi rohkem kodus olema ja kus seda sooja ikka saab, kui mitte teki all. Lisaks on kasvanud nende perekondade hulk, kes ühelt poolt koondamishirmus ja teiselt poolt emapalga hüvesid ära kasutada tahtes on teinud pragmaatilise otsuse ja leidnud, et parim valik raskete aegade üleelamiseks on lapsega kodus olla.

Milline on siis sündivuse seos kinnisvaraturuga? Otseselt jääb tema mõju küll kaugemale pankade laenuandmise aktiivsusest või intresside suurusest, aga oma tähtsus on sellel olemas. Just nimelt need, kriisiaastatel sündinud, lapsed saavad suuremaks ja hakkavad lähiaastatel tasakesi kinnisvaraturule hoogu juurde andma. Paljud perekonnad, kes elavad 2-toalises korteris, vajavad 3-toalist korterit, 3-toalise korteri omanik hakkab tõsiselt mõtlema maja ostmise peale jne. Selgest vajadusest ja perekondade mugavusest tingitud elamispinna muudatused toimuvad muidugi ka praegusel ajajärgul, kuid järjest paranev tarbijate kindlustunne ainult suurendab seda arvu. Alles hiljaaegu puutusin kokku perega, kes oli turu tipus ostnud 2-toalise korteri 1,4 miljoni krooniga ja täna on valmis vastu võtma „kaotuse“ ja müüma selle ostuhinnast 600 000 kr odavamalt, sest pere on vahepeal kasvanud ja lihtsalt ei mahuta 2 tuppa enam ära. See pere kalkuleerib kainelt, et ka suuremate korterite hind on langenud ja lõppkokkuvõttes saavad nad sama suure laenujäägiga endale suurema elamispinna.

Seega on suurenev iive vesi kinnisvaraturu veskile ja aitab tasandada seda olukorda, kus paljud kinnisvara omanikud ootavad hindade tõusu, sest nad ei saa turule tulla pakkumist suurendama enne, kui nende endi vara väärtus ületab laenujäägi suuruse. Täna on nende inimeste hulk veel suur, kes ootavad ja jälgivad tähelepanelikult kinnisvaraturul toimuvat. Aga ka nende inimeste tunnelis on hakanud paistma valgus. Ja see ei ole rong