2010 II poolaasta on olnud Kirde-Eesti kinnisvaraturul edukas
Kui võrrelda Lääne- ja Ida-Virumaal 2010 aasta esimest ja teist poolaastat, siis võib öelda, et teine poolaasta on olnud tõeliselt edukas. Nimelt on tehingute üldmaht Ida-Virumaal kasvanud teisel poolaastal 37% võrra ning tehingute rahaline käive koguni 73%. Lääne-Virumaal on vastavad numbrid samuti muljetavaldavad – tehinguid 45% rohkem ja käibe kasvu 67%. Nende ilusate numbrite tagas peituvad muidugi küllaltki väikesed lähtearvud. Näiteks Ida-Virumaal tehti 2010 aastal kokku ca 3000 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis moodustab 9,5% kogu Eesti vastavast numbrist. Kuigi Ida-Virumaa tehingute arv on Eesti mastaabis suhteliselt suur, siis kinnisvaraturul liikuva raha hulk on madalate hindade tõttu siiski väike – vaid 4,1% Eesti kinnisvaraturu käibest. Lääne-Virumaal aga tehti 2010 aastal kokku vaid veidi üle 1400 tehingu (ca 4,6% Eesti tehingutest) ning idapoolsest naabermaakonnast kõrgemate hindade tõttu ca 2,3% eesti kinnisvaraturu käibest. Eelnimetatud kasvunumbrite taustal tasub siiski ära nimetada, et detsember oli enamuses Kirde-Eesti piirkondades tagasimineku kuu nii tehingute arvu kui rahalise käibe poolest. Tõenäoliselt tulevad ka 2011 aasta esimesed kuud möödunud sügisega võrreldes veidi tagasihoidlikumad.
Virumaa kahe maakonna erinevusena paistab lisaks kinnisvaraturu suurusele silma ka tehingute sisu. Laias laastus võib erinevuse taandada piirkonna elamufondi ning maastiku iseärasustele. Ida-Virumaa tööstuspiirkondadele omaselt tekitavad kinnisvaraturul peamiselt pööret korterid. Maade ning majadega tehti mitu korda vähem tehinguid. Samas Lääne-Virumaal on just maadega oluliselt rohkem tehinguid tehtud, kui korteritega. Nii on näiteks Rakveres tehtud 2010 II poolaastal 7-16 korteriomandi müügitehingut kuus, samas kui Narvas või Kohtla-Järvel on korteritehingute hulk 33 ja 65 vahel.
Ostjateks on Kirde-Eestis eelkõige kohalikud elanikud, kellele lisanduvad üksikud puhkeotastarbelise kinnisvara ostjad. Ida-Virumaal on 2010 aastal turul tegutsenud ka Venemaa kodanikud, kuid kindlasti nad ei domineeri. Pigem võiks välisinvesteeringuid Ida-Virumaa tööstusettevõtete eluleupitamiseks rohkem tulla. See pakuks tööd piirkonna elanikele, vähendaks varimajandust ning tooks rohkem käivet ka kinnisvaraturule.