ÜÜRITURG – eluase kõigile kättesaadavaks!
Mul oli möödunud kolmapäeval suur au esineda Eesti Ehitusettevõtete Liidu poolt korraldatud konverentsil „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks!“. Tegemist oli heal tasemel konverentsiga nii korralduse, esinejate kui ka auditooriumi poolest.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe pr Kaja Kallase sõnavõtule järgnes majandussotsioloogia proffessori pr Katrin Paadami ettekanne üüriturust üürnike pilgu läbi, mis tugines enamu kui 2700 tudengi seas läbi viidud uuringule. Uuringust selgusid eelkõige vajadus tegeleda kvaliteediküsimustega ning selgemate lepinguliste suhetega. Seejuures oli minu jaoks üllatav üürnike suurem usaldus avaliku sektori üürileandjate vastu.
Teine ettekanne tuli meie põhjanaabritelt. Helsingi linnaplaneerimise ja kinnisvara valdkonna vanemnõunik pr Tanja Sippola-Alho andis Soome näitel ülevaate avaliku sektori rollist ja võimalustest üürikorterite ehitamise soodustamisel. Olgugi, et Helsingi ja Tallinna võimalused maaomandist tulenevalt on erinevad, siis soomlaste kogemused on mõningate kohandustega ka meil väga hästi rakendatavad. Usun, et Helsingi mudelit saaks Eestis era- ja avaliku sektori koostöös veelgi tõhusamalt rakendada.
Kolmandaks astus üles majandusteadlane ning LHV Panga analüütik hr Heido Vitsur. Ettekanne keskendus sõnumile, et oma eluaseme suurema valikuvõimalusega, mida üüriturg kahtlemata pakub, kaasneb ka majandusedu jaoks vajalik tööjõuturu efektiivsem toimimine. Seda toetavad uuringud, mille kohaselt rikkamates riikides on märksa suurem üürituru osakaal.
Oma ettekandes keskendusi põhjustele, miks Eesti kinnisvaraturul on minu arvates vältimatu üürituru kasv ning miks see praegu takistatud on. Ent selle kohta teen eraldi artikli. Üheks põhjuseks on omandireformi ajast pärinev ning tänasele olukorrale selgelt mittevastav seadusandlus, mille kohta tegi sisuka ettekande Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat pr Pille Pettai.
Olles kuulanud ära kõik ettekanded võiks konverentsi põhilise mõtte võtta kokku järgmiselt:
– Eesti majanduse elavdamiseks ning konkurentsivõime parandamiseks on meil vaja parandada inimeste võimalusi oma elukohta valida ning tagada sellega liikuvus. Seni peamiselt kodu omamisele üles ehitatud mudel ei ole lõpuni hea lahendus;
– Üürnikud ootavad turult paremat hinna-kvaliteedi suhet ning selgeid suhteid üürileandjatega. Sisuliselt ootavad sedasama ka üürileandjad. Korrastatud turg tagaks ilmselt ka paremad maksulaekumised;
– Üürimajade kujunemist takistavad peamiselt majanduslikud ning juriidilised põhjused. Erasektori ja avaliku sektori koostöös on võimalik need takistused ületada. Head näited selleks on kasvõi naabritelt Soomest.