Kuidas saada kinnisvarahindajaks
Kinnisvarahindaja – isik, kes tegeleb majandusteaduse selle eriharuga, mis on seotud vara hindamisega, s.h kinnisvara hindamisega. Oma töös tugineb kinnisvarahindaja rahvusvahelistele hindamisstandarditele (IVS ) ja Euroopa hindamisstandarditele (EVS). Aga kuidas siis ikkagi saada kinnisvarahindajaks?
Teekond kinnisvarahindajaks saamisel polegi nii lihtne, kui see esmapilgul tunduda võib. Kui veel mõned aastad tagasi sai kinnisvara hindamisega tegeleda nii, et otseselt kutset tööks ei nõutud, siis alates 2015. aastast on asjad hoopis teised. Kinnisvara hindamisega võib ja saab tegeleda ainult kutsetaseme olemasolul, see tähendab seda, et ilma kutsetaset omamata ei ole võimalik eksperthinnanguid koostada ega väljastada, lisaks ei aktsepteeri ka ükski krediidiasutus ilma kutseta hindaja eksperthinnanguid. Kutseline hindaja on Eesti varahindamise standardite mõistes füüsiline isik, kellele on antud nooremhindaja (tase 5), kinnisvara hindaja (tase 6) ja/või vara hindaja (tase 7) kutse ning väljastatud ka kutsetunnistus kutseseaduses kehtestatud aluste järgi.
Kutseliseks kinnisvarahindajaks saamisel on kindlasti väga oluline sisemine motivatsioon ja tahe hindamistööga tegelemiseks, kuna ka eksamile pääsemiseks on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) poolt kehtestatud mõned nõuded. Näiteks on enne kinnisvara nooremhindaja (tase 5) eksamile minekut vajalik 2 kuu pikkune töökogemus kutselise hindaja järelvalve all, eksamile minejal peab olema vähemalt keskharidus ning lisaks on eksamile mineja kohustatud ennast pidevalt täiendama erinevatel kinnisvaraalastel koolitustel osalemisega. Kui need nõuded on täidetud, on võimalik minna sooritama nooremhindaja (tase 5) kutseeksamit, siit edasi juba kinnisvara hindaja (tase 6) ja vara hindaja (tase 7) tasemeid (täpsemad nõuded eksamile pääsemiseks leiab EKHÜ koduleheküljelt http://www.ekhy.ee/).
Hindajate kutseeksamid koosnevad kahest osast – kirjalikust ja suulisest osast. Kinnisvara nooremhindaja (tase 5) kirjalik osa sisaldab ülesande lahendamist ning teoreetilistele küsimustele vastamist. 6 ja 7 kutsetaseme eksamil on lisaks ülesandele ja teooriale ka eksperthinnangust vigade otsimine. Kui kirjalik osa on edukalt läbitud, tuleb minna ka suulist osa sooritama. Suulist osa viib läbi eksamikomisjon, kes esitab eksami sooritajale erinevaid teoreetilisi kinnisvaravaldkonnaga seotud küsimusi. Eksam loetakse sooritatuks kui esimese ja teise osa, eraldi arvestuses, tulemused on vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest.
Oma kogemusest võin öelda, et kui midagi väga tahta on kõik võimalik. Tuleb vaid õppida, ennast koolitada ja kogu kinnisvarasektoris toimuvaga kursis hoida. Nii sai alguse ka minu teekond hindajana. Alustasin magistriõpingute kõrvalt maaklerina. Töö käigus õppisin pidevalt midagi uut ja vajalikku, käisin koolitustel ning ühel hetkel kui magistridiplom käes oli, saavutasin kohe ka selle, millest pikalt unistasin – kinnisvara nooremhindaja (5 tase) taseme. See avas mulle ukse kinnisvarahindajate maailma. Ja nagu ma eespool ka juba mainisin, on siit edasi minna vaid kõrgemale.
Lõpetuseks tahaksin lausuda ühe oma endise kolleegi sõnad „Sky is NOT the limit, bring it on…“.