Kinnisvara osta Tallinna, kodu Hiiu- või Saaremaale
2019. aastal valmis Eestis Statistikaameti andmetel 2347 elamut 7014 eluruumiga. Valminud eluruumidest suurem osa, 6569 eluruumi, ehk 94% kogu Eesti kasutusloa saanud eluruumidest valmis Harju, Tartu ja Pärnu maakondades. Harju maakonna osakaal kogu Eesti mahus on 72%. Üllatusi need numbrid ei paku, sarnased trendid on kehtinud juba aastaid, kajastades halastamatu selgusega Eesti demograafilist olukorda ja uusarenduste turuseisu. Küll aga võib küsida, et kas Tallinn, Tartu ja Pärnu valitsevad edetabelit ka siis, kui kriteeriumiks seada rahulolu oma elukeskkonnaga?
Käesoleval aastal Statistikaameti poolt tehtud uuringust selgus, et 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest on oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal (93,4%) ja Saaremaal (90,7%) ning kõige väiksem Ida-Virumaal (66,2%). Harju maakond (86,7%) ja Tartu maakond (85,9%) ületavad oma rahuloluga Eesti keskmist, aga Pärnu maakonna (81,4%) üldine rahulolu jääb kõige napimalt Eesti keskmisele alla. Seega võib öelda, et üldiselt on Eestis hea elada. Maakondade lõikes on aga kinnisvaraturu indikaatorite ja elukeskkonna rahulolu seostele üsna keeruline hinnangut anda.
Statistika analüüsi ja numbrite järeldusi võib teostada õige mitmest vaatenurgast. Kui minna väga ratsionaalset rada pidi ja vaadata kodu ostu ka kui investeeringut ja selle tasuvust ajas, mis oma olemuselt pole kuigi mõistlik, kuid siiski paljude inimeste jaoks argumendiks, siis on keeruline Tallinnale vastast leida. Alates 2013. aastast on korterite keskmine ruutmeetri hind kasvanud pealinnas ca 1000 € võrra, tõustes 1176 €/m2 pealt 2013 I kvartalis 2109 €/m2 peale 2020 II kvartal. Aga kas selline hinnatõus muudab tallinlase õnnelikumaks kui hiidlase või saarlase? Uuring seda ei kinnita, kuid kinnisvara turuväärtust ja selle mõju seal ka ei puudutata. Filosoofiasse laskudes võib küsida, et kas inimesed ostavad kodu või kinnisvara? Võib väita, et see on pelgalt sõnademäng, aga tegelikult on sõnal suur jõud ja väga erinev sisuline tähendus. Kui ostetakse kinnisvara, siis on Tallinn olnud viimasel kümnendil rahakotti rõõmustav valik, aga kui ostetakse kodu, siis ümbritsev elukeskkond pakub enim rõõmu meie suurematel saartel elavatele inimestele. Teatavat korrelatsiooni võib täheldada keskmise ruutmeetri hinna ja rahuolu taseme vahel. Rahulolu nn edetabeli lõpuosas asuvad Ida-Virumaa, Valga ja Põlva maakonnad, kus kõikjal on ühtlasi ka Eesti ühed madalamad kinnisvara hinnad. Ruutmeetri hind peegeldab justkui kogu rahuolu või siis õigemini rahulolematust oma elukeskkonnaga. Lõplikku tõde siit aga järeldada ei saa, sest kasvõi Hiiumaa ruutmeetri hinnad ei ole ligilähedalgi Harju või Tartu maakonna hindadele.
Hiiumaa näite põhjal võib omakorda teha paradoksaalse järelduse, et mida vähem on kinnisvaraturul tehinguid, seda rohkem rahul oma elukeskkonnaga ollakse. Paraku ei saa Harju maakonna põhjal kuidagi öelda, et mida rohkem tehinguid, siis vähem ollakse rahul. Tegelikult ollakse nii Tallinnas kui seda ümbritsevates omavalitsustes üsna rahul oma elukeskkonnaga. Kõige rahulolevamad inimesed omavalitsuste hulgas aga elavad Muhu vallas, Tallinn on selles paremusjärjestuses 13-ndal kohal.
Elanike rahulolu uuring viidi läbi jaanuaris, enne tervisekriisi plahvatust märtsikuus. Aeg näitab, kuhu on liikunud rahulolu graafikud kriisi edenedes. Kas Covid-19 ühes kevadises epitsentris, Saaremaal, rahuolu langes drastiliselt näiteks saare lukus oleku tõttu või hoopis vastupidi, hinnati veelgi enam piirkonnaga kaasnevaid eeliseid ja eraldatust? Kas suurenenud huvi maamajade ja suvilate järgi oli vesi Hiiu- ja Saaremaa elukeskkonna veskile? Kinnitusi muudatustele saame tulevikus, aga seni võivad kõik koduostjad kasutada uuringu tulemusi kui väikest spikrit iseenda uue kodu ja selle asukoha valikul.