arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Kinnisvarafirmadel suurem kindlustunne kui tarbijatel

Kinnisvaraturgu mõjutavatest näitajatest peetakse üheks olulisemaks tarbijate kindlustunnet. See on oluline näitaja iga pikaajalise ostu puhul, millega kaasneb sageli aastakümnete pikkune kohustus. Isegi kui täna on tarbijal kindel töökoht ja ka säästud olemas, siis on oluline tema usk tuleviku osas. Uudised laiast maailmast, lähimineviku kogemused, Eesti enda habras majanduslik seisund ja hirm hinnatõusude ees tingivad […]

Üürituru eripärad ulatuvad 90-ndate algusesse

Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid nörritav kohustus maksta maaklertasu selle osapoole taskust, kes eluaset üürida soovib, on üks peamisi kirgede tormi põhjustavaid teemasid. Miks see aga nii on ja kuidas selline tava on välja kujunenud? Iseenesest pole kombes, et tarbija maksab kinni kõik […]

Tartus dikteerib korteriturgu vähenev pakkumine ning uued korterid

Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli Tallinnas oktoobris 659 korteriomandi tehingut, mis on septembrikuuga võrreldes 12 tehingut rohkem. Kuigi aastases võrdluses oli tehinguid lausa 22% enam, võib siiski viimaste kuude tehinguid vaadates öelda, et korteriturg on stabiilne. Kui 2011. aasta viimane kvartal liikus tõusvas joones üles, siis sel aastal sellist tehingute mahu kasvu pole olnud. Keskmine hind […]

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna ruutmeetrihind peab vastama keskmisele kuupalgale. Teatavasti oli kinnisvarabuumi aegadel see proportsioon paigast ära ja kinnisvara […]

Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus

Harjumaal eramut osta soovijatest otsib suurem osa inimesi remontivajavat maja hinnaklassis 130 000–150 000 eurot. Ihaldatud piirkonnad Tallinnas on Nõmme, Pirita või Kristiine ja tahetakse maja, kus pärast mõningaid ehitustöid saab elama asuda. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. […]

KUIDAS TEHA ÜÜRIKORTERIST OMA KODU

Kinnisvaraturg muutub tasapisi ning sellega seoses muutub üürikorteris elamine järjest tavalisemaks. Seejuures kipuvad ka üüriperioodid pikenema ning suureneb vajadus kodutunde järele. Üürikorteri kodusemaks muutmisega seonduvad aga mitmed küsimused. Esmalt tuleb loomulikult mõelda disainile, teisalt tuleb päevakorda muudatustega kaasnev majanduslik pool, kolmandaks aga ei tohi ära unustada ka üürisuhte juriidilist raamistikku. Siinkohal pööraksin järjestuse vastupidi, alustaksin […]

Septembrikuu korteriturul: kas Narva eufooria vaibub?

Septembrikuu korteriturg oli Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üsna aktiivne, sest tehinguid tehti arvestataval hulgal – Tallinnas oli tehinguid stabiilselt, mujal väiksemate kõikumistega. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati septembris pealinnas 647 korteriomandi tehingut, mis on küll kolme tehingu võrra vähem kui augustis, kuid jätkab teist kuud järjest tulemust üle 600. Seega on tehinguid tehtud järjest rohkem. […]

KINNISVARAMAAKLERI TEGEVUSE KVALITEET. V osa

Käesoleva artikliseeria viimasesse ossa olen jätnud mitmed erinevad teemad, mida on käsitletud Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis EN 15733. Seejuures alustan tehingu korraldamist puudutavatest küsimustest, mida käsitleb standardi punkt 5. Kuigi see on ülioluline osa kinnisvaramaakleri tööst, ei ole käsitlus standardis väga pikk ning midagi uut Eesti kinnisvaramaaklerite jaoks selles tegelikult ei ole. Standard nõuab, […]

KINNISVARAMAAKLERI TEENUSE KVALITEET. IV osa

Kui käesoleva artikliseeria eelmistes osades pöörasin tulenevalt Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 ülesehitusest peamiselt tähelepanu maakleri ja kliendi vahelistele suhetele, siis käesolevas osas keskendume ainult maaklerile endale. Nimelt sätestab standard konkreetsed nõuded maakleri kutseoskustele. Kinnisvaramaaklerina tegutsevatel isikutel peab olema Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis sätestatud ametialane pädevus. Standard sätestab, et parim viis vastava […]

KINNISVARAMAAKLERI TEENUSE KVALITEET. III osa

Kui käesoleva artikliseeria esimeses kahes osas käsitletud Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 teemad pole Eesti kinnisvaraturul seni väga suurt tähelepanu pälvinud (kuigi mõnel juhul kindlasti võinuks), siis standardi 5. peatükis käsitletavad teemad on olnud vaidlusobjektiks juba mitu viimast aastat. Nüüd muudabgki standard justkui senise regulatsiooniga võrreldes oluliselt konkreetsemaks kinnisvaramaakleri ja kliendi vaheliste kokkulepete […]