arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

KUULA SAADET | „Sinu kinnisvara“: kuidas saavad ostja ja müüja kinnisvaraturul võimalikult hästi orienteeruda? 

Millised märksõnad kõige paremini 2022. aastat kinnisvara kontekstis iseloomustavad? Toomas Vaks toob välja, et märksõnu on võrreldes eelmiste aastatega palju rohkem ja üldpilt on muutunud mitmekesisemaks. Muutunud majanduskeskkond on ilmselgelt ka kinnisvaraolukorda muutnud. „Kui me täna räägime ainult elukondlikust kinnisvarast, siis laias laastus jaguneb turg ostu-müügi- ja üüritehinguteks. Ostu-müügitehingutes näeme tehingumahtude langust. Eelmise aasta väga kõrge baastase on asendunud madalama keskmisega ja sellepärast on protsent võrreldes eelmise aastaga ka suhteliselt julm, ca 20–25% tehingumahtude langust,“ alustas Toomas Vaks ja lisas, et kui eelmisel aastal rühkis keskmine hind aina üles, siis selle aasta suvest on toimunud pigem külglibisemine.

Kes on jõupositsioonil? Kas ostja, müüja/üürija või pigem hoopis maakler? Jaan Liitmäe sõnas, et Eestis on läbi aja olnud populaarsed ka mitteavalikud pakkumised, mille puhul on nii ostjal kui ka müüjal omad ootused. „Ostja loodab tänu sellele odavalt osta ja müüja tänu sellele hästi kallilt müüa. Aga kui tänasel hetkel on mõlemad hirmuseisundis, müüja kardab liiga odavalt müüa ning ostja vaatab, et võib-olla saan ma kuue kuu pärast odavamalt osta, siis nad ongi üksteisest kaugel ja ma arvan, et vahemehe roll on päris oluline, et osapooled laua taha kokku tuua ja et tehing tehtud saaks.“

Kuula saadet Spotifyst või Delfi Taskust (link Delfi Tasku artikli all).