Silt: Eesti
Kinnisvaratehingute arv septembris oli languses
Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2023. aasta septembris Eestis kokku 3432 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 373 miljoni euro. Tehingute arv langes augustiga võrreldes üle 8% ning möödunud aasta septembriga võrreldes langenud ca 14%. Tehingute koguväärtus eelmise kuuga võrreldes olulist muutust ei näidanud (erinevus alla 1%). Septembris müüdi Eestis kokku 1775 korterit, keskmise hinnaga 1964 €/m². Korterite tehingute arv […]
Kas turg kogub hoogu? Tehinguaktiivsus on jätkuvalt kasvuteel
Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2023. aasta märtsis Eestis kokku 3716 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 386 miljonit euro. Tehingute arv kasvas veebruariga võrreldes ligi 29% ning möödunud aasta märtsiga võrreldes langenud ca 18%. Tehingute koguväärtus tõusis eelmise kuuga võrreldes ligi 28%. Märtsis müüdi Eestis kokku 1948 korterit, keskmise hinnaga 2041 €/m². Korterite tehingute arv veebruariga võrreldes kasvas ca […]
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua
Möödas on ajad, paljude ekspertide hinnangul jäädavalt, mil Euroopa pankade omavahelise rahalaenamise keskmine intressimäär euribor oli negatiivne. Euribori tõus on viimase 6 kuu jooksul olnud järsk, suurt osa laenuvõtjaid ebameeldivalt üllatanud, kuid hea uudis on, et selle tõusuredeli viimased pulgad juba paistavad. Eesti Pank oma värskes prognoosis hindab, et euribori tipp peaks saabuma sügisel ja […]
Kinnisvaraomanik, käitu rahatargalt!
Oleme elanud juba pikalt inflatsioonilises majanduskeskkonnas, kus üle 20% inflatsioonist sai mingiks hetkeks normaalsus. Kuna inflatsioon on puudutanud enamikke tarbeteenuseid ja kaupu, siis rahalise ostujõu langus on tabanud kõiki ühiskonnakihte, keda rohkem, keda vähem. Surve alla on sattunud nii ettevõtted, koduomanikud, üürileandjad kui ka üürnikud. Kinnisvara omanikele on peamiseks murekohaks lisaks kodukulude (elekter, gaas, küttepuud, […]
Tähistame koos Eesti sünnipäeva!
Viime haljastuse erilahendused normidesse
Sattusin hiljuti üle mõne aja taas Amsterdami. Võrratu linn, et iga kord enda jaoks midagi uut avastada. Sel korral püüdis tähelepanu konstruktiivselt robustne kanalite toestamise süsteem, mis ühtlasi on rakendatud linnahaljastuse hüvanguks. Inimeste surve keskkonnale on nii tohutu, et ka kõige väiksemad võimalused mingilgi kujul elusloodust taastoota on mõistlik ära kasutada. Hea näide inimese loodud […]
Kas sõjapõgenikud päästavad Eesti kinnisvaraturu?
Pole suurem uudis tõsiasi, et viimase kümnendi kinnisvaraturu kasvule on alus pandud juba rohkem kui 30 aastat tagasi, mil laulva revolutsiooni ajajärk kergitas sündimuse Eestis väga kõrgele tasemel ja on toonud nüüdisajal kinnisvaraturule hulgaliselt ostjaid vanuses 25-35 aastat. Paraku on see pidu otsa saamas ja 90ndate alguse ülimalt madala iibe tõttu on potentsiaalne ostjaskond juba […]
Kahetoaliste korterite Eesti edetabel
Milliste korteritega tehakse kinnisvaraturul enim tehinguid? Ei pea olema nõid Nastja ega doktorikraadiga analüütik, et teada vastust sellele retoorilisele küsimusele. Kahetoalised korterid olid, on ja ilmselt jäävad kõige populaarsemaks eluruumi tüübiks. Ainuüksi 2019 I poolaasta tehti üle Eesti tehinguid kahetoaliste korteritega 3420 tükki. Võrdluseks võib tuua, et nö korterite populaarsuse edetabelis järgneb kolmetoaline korter, mis […]
Riiklikke üürimaju ähvardab getostumise oht
Hiljaaegu pakkus palju kõneainet Tallinna terroriseeriv noortekamp, mille lõviosa on pärit Lasnamäe tagumisest otsast Raadiku sotsiaalmajade piirkonnast. Eesti Ekspress kirjutas värvikalt, kuidas Raadiku sotsiaalmajade trepikodadest on saanud peksva, joova ja varastava noortekamba üks peamisi kogunemispaiku. Trepikodadesse kogunetakse tihti, seal suitsetatakse, juuakse, pannakse prügi põlema ja pruugitakse narkootikume. Kas riiklikke üürimaju võib ähvardada sama saatus? Raadiku […]
7 tähelepanekut 2016 kinnisvara-aastast
Riik püüdis anda endast parima, aga välja kukkus nagu alati Riiklike üürimajade teemale kulutati trükimusta ja eetriaega koguses, mis vaigistas hulk teisi ning sugugi mitte vähemtähtsaid küsimusi. Ideel jumet justkui on, aga kohmakas kommunikatsioon tekitas tõsise vastasseisu. Riiklik soov ja seaduse muudatused vähendada bürokraatiat ehitustegevuses ning lihtsustada ja kiirendada erinevaid menetlusvorme on päädinud vähemalt pealinnas […]