Silt: dokumentatsioon
Kinnisvaratehingu õnnestunud vormistamine notari juures
Kinnisvara ostu- ja müügitehingud tuleb Eestis vormistada notari juures osapooltel füüsiliselt kohal olles või kaugtõestamise teel videosilla vahendusel (https://www.notar.ee/et/teabekeskus/kaugtoestus) arvuti taga veebikaamera ja mikrofoni abil. Suurem osa tehinguid toimub siiski notaribüroodes kus tehingu tõrgeteta ja sujuvaks vormistamiseks tuleb ette valmistuda ja tähelepanelikult kuulata, mida nii notaribüroo kui kmaakler/konsultant enne tehingut selgitavad. Järgnevalt mõningad lihtsad, kuid […]
Kasutusluba pole pelgalt paber! Selle puudumine võib saada saatuslikuks.
Kasutusloata kinnisvara jääb tõenäoliselt pankade finantseeringuta ja kindlustusseltside hüvitiseta. Seisukoht, et valminud ehitisele väljastatava kasutusloa puhul on tegemist pelgalt bürokraatliku dokumendiga, mis hõlbustab peaasjalikult kinnisasja müüki, on visa taanduma. Selle taustal kipub kinnisvaraomanikel jääma tagaplaanile tõsiasi, et kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus sellele, et ehitis on ehitatud vastavalt eelnevalt heakskiidetud ehitusprojektile. Muuhulgas veendub kohalik omavalitsus […]
Mida tuleb jälgida enne korteri planeeringu muutmist?
Korterite ümberplaneerimine ehk planeeringu muutmine on ennekõike korteri toalisuse muutmine. Enim kohtab seda vanemates paneelmajades, sest nende planeeringut iseloomustab kitsaste koridoride ja n.ö pimedate nurkade olemasolu. Enne ehitustööde teostamist tuleb aga teha selgeks, milises mahus ning mis eesmärgil ehitustööd ette võetakse. Kindlasti tuleks tutvuda ka kehtiva ehitusseadustikuga (edaspidi EhS), mis jõustus 01.07.2015. EhS § 12 lg […]
Rekonstrueeritud või laiendatud elamut müües tuleb enne korrastada dokumentatsioon Ehitisregistis
Tõenäoliselt ei ole enam kellelegi uudiseks, et kasutusloa olemasolu kiirendab oluliselt kinnisvara müüki, sest pangad finantseerivad kasutusloaga tagatisvara soetamist meelsamini ning parematel tingimustel. Tasub ka teada, et elamule väljastatud kasutusluba ühtlasi hoiab ära või lihtsustab elamus toimunud kahjukindlustusjuhtumist kindlustusandjaga tekkida võivaid vaidlusi väljamakstava hüvitise osas. Seetõttu on ostjal alati kindlam ning probleemivabam osta endale kodu […]
Kinnisvara ostuesindus on neile, kes enda hambaid ise ei paranda
Traditsiooniline kinnisvara maakleriteenus on Eestis suunatud põhiliselt vara müüjate teenindamisele. Üha enam on aga kinnisvarafirmad hakanud tähelepanu pöörama ka ostjate teenindamisele. Et mõista, kuidas teenuse sisu ja vajadused muutuvad, tuleb vaadata ajalukku. Taasiseseisvusele järgnenud periood oli teatud mõttes kinnisvaramaaklerluse kuldaeg, kuna internet ei olnud veel piisavalt levinud, teavet kinnisvaraturu kohta nappis, valitses teadmiste, info ja […]
Milliseid dokumente on vaja sauna lisamiseks registrisse?
Ametlikult sellele küsimusele kahjuks ühest vastust ei olegi. Vaadata tuleb kõiki projekte eraldi. Etteruttavalt võin ikkagi öelda, et praktikas piisab enamikel juhtudel mõõdistusprojektist (korteri plaan) ja andmete esitamise teatisest, sest üldjuhul sauna lisamiseks “ehitustöid” ei teostata. Tavaliselt lisatakse kergsein, mis seadustiku järgi ei ole ehitustöö. Ventilatsioon lahendatakse olemasoleva ventlõõri kaudu ning keris ühendatakse olemasolevasse vooluvõrku. […]
Suurim müügiviga Kinnisvara müümisel
Kinnisvara ost/müük on tegevus, millega tavainimene väga tihti kokku ei puutu ja ei peagi puutuma, sest õnneliku ning täisväärtusliku elu elamiseks ei ole vaja pidevalt kodu vahetada. Pealegi nõuab koduvahetus enamikel juhtudel pehmelt öeldes pisut pingutust nii finantsiliselt kui ka asjaajamise koha pealt. Koduvahetus võetakse ette kolm neli korda elu jooksul ja kui selline otsus […]
Hindaja soovitused kinnisvara sujuvaks hindamiseks
Väga tihti tekib kinnisvara hindajatel olukordi, kus hindamisteenuse tellijad ei ole teinud piisavalt ettevalmistusi kinnisvara hindamiseks, mis võimaldaks hindajal efektiivselt tegutseda ning pakkuda kiiret hindamisteenust. Valdav osa tellijatel on soov saada võimalikult kiirelt vara(de) hindamisteenust. Põhjuseid on mitmeid: näiteks ebapiisav teadmine kinnisvaraga seonduvatest tegevustest, ettenägematus, teadmatus selle protsessi olemasolust, laenuotsuse ootus jne. Mistõttu püütakse kinnisvara […]
Eesti ehitab, aga kes vastutab?
Eesti ehitab. Üksteise järgi kerkivad büroohooned, koolid, haiglad, spordi- ja kaubanduskeskused, arendatakse uusi elamupiirkondi. Nende seas on kõrghooneid, on ehitisi, milles viibib korraga väga palju inimesi. Vormilt uued ja ilusad, kas aga ka sisult? Kes vastutab selle eest, mis peidus seinte taga? Selle eest, mida tavaline inimene ehitist kasutades ei näe ega ei oska näha? […]
Elektriohutus on elulise tähtsusega
Seoses viimase jõustunud ehitusseadustikuga on ikka ja jälle tõstatatud mitmeid küsimusi. Üks nendest küsimustest on seotud elektritöödega. Näiteks: kas kodus elektripirni tohib vahetada omamata vastavat pädevustunnistust või litsentsi? Vastan etteruttavalt, et tohib küll kui valgusti on välja lülitatud. Seadus ütleb nii: Tavainimesele lubatud elektritöö: kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmel pingevabas olukorras tavapäraselt kasutaja poolt vahetamiseks mõeldud […]